[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit
взойти 374 Г сов. → несов. всходить на что
‣ (üles) tulema ~ minema ~ astuma; madalk. van. mahtuma; взойти на трибуну tribüünile tõusma, kõnetooli astuma;
‣ (üles) tõusma, tärkama; kõnek. kerkima; месяц взошёл kuu on tõusnud, огурцы взошли kurgid tõusid üles ~ tärkasid, тесто уже взошло taigen on juba kerkinud;
◊ взойти на престол ~ на трон troonile astuma
‣ (üles) tulema ~ minema ~ astuma; madalk. van. mahtuma; взойти на трибуну tribüünile tõusma, kõnetooli astuma;
‣ (üles) tõusma, tärkama; kõnek. kerkima; месяц взошёл kuu on tõusnud, огурцы взошли kurgid tõusid üles ~ tärkasid, тесто уже взошло taigen on juba kerkinud;
◊ взойти на престол ~ на трон troonile astuma
восставать 219 Г несов. → сов. восстать
‣ против кого-чего, без доп. üles tõusma, ülestõusu alustama, välja astuma; vastu hakkama; восставать против помещиков mõisnike vastu üles tõusma ~ välja astuma, восставать с оружием в руках relvis üles tõusma, relvaülestõusu ~ relvastatud ülestõusu alustama, восставать против грубого обращения jämedale kohtlemisele vastu hakkama;
‣ ülek. kerkima, tõusma, taastekkima; восставать из пепла ~ развалин kõrgst. tuhast ~ varemetest tõusma, восставать ото сна van. magamast tõusma, unest ärkama ~ virguma;
‣ ülek. elustuma; восставать из мёртвых liter. surmaunest ärkama, surnuist üles tõusma
‣ против кого-чего, без доп. üles tõusma, ülestõusu alustama, välja astuma; vastu hakkama; восставать против помещиков mõisnike vastu üles tõusma ~ välja astuma, восставать с оружием в руках relvis üles tõusma, relvaülestõusu ~ relvastatud ülestõusu alustama, восставать против грубого обращения jämedale kohtlemisele vastu hakkama;
‣ ülek. kerkima, tõusma, taastekkima; восставать из пепла ~ развалин kõrgst. tuhast ~ varemetest tõusma, восставать ото сна van. magamast tõusma, unest ärkama ~ virguma;
‣ ülek. elustuma; восставать из мёртвых liter. surmaunest ärkama, surnuist üles tõusma
речь 91 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) kõne, kõnelemine; органы речи kõneorganid, kõneelundid, расстройство речи kõnehäire, kõnepuue, kõnedefekt, устная речь suuline kõne, письменная речь kirjalik kõne, русская речь venekeelne kõne ~ jutt, певучая речь laulev kõne ~ kõnelemine, культура речи kõnekultuur, õigekeelsus, дар речи (1) kõnevõime, (2) kõneosavus, sõnaosavus, sõnaseadmisoskus, sõnameisterlikkus, косвенная речь lgv. kaudkõne, kaudne kõne, прямая речь lgv. otsekõne, otsene kõne, части речи lgv. sõnaliigid, внутренняя речь lgv. sisekõne, авторская речь kirj. autorikõne;
‣ kõne, jutt; юбилейная речь juubelikõne, надгробная речь hauakõne, обвинительная речь süüdistuskõne, речь прокурора prokuröri kõne, держать речь kõnet pidama, произнести приветственную речь tervituskõnega esinema, tervituskõnet pidama, выступить с речью kõnega esinema, üles astuma, о чём идёт речь millest on jutt, millega on tegu, не о том речь mitte sellest pole jutt, завести речь с кем kellega juttu sobitama, не может быть и речи о чём mis ei tule kõne allagi;
‣ (без мн. ч.) keel; стихотворная речь luulekeel, художественная речь ilukirjanduskeel, живая народная речь elav rahvakeel, учебник родной речи emakeele lugemik
‣ (без мн. ч.) kõne, kõnelemine; органы речи kõneorganid, kõneelundid, расстройство речи kõnehäire, kõnepuue, kõnedefekt, устная речь suuline kõne, письменная речь kirjalik kõne, русская речь venekeelne kõne ~ jutt, певучая речь laulev kõne ~ kõnelemine, культура речи kõnekultuur, õigekeelsus, дар речи (1) kõnevõime, (2) kõneosavus, sõnaosavus, sõnaseadmisoskus, sõnameisterlikkus, косвенная речь lgv. kaudkõne, kaudne kõne, прямая речь lgv. otsekõne, otsene kõne, части речи lgv. sõnaliigid, внутренняя речь lgv. sisekõne, авторская речь kirj. autorikõne;
‣ kõne, jutt; юбилейная речь juubelikõne, надгробная речь hauakõne, обвинительная речь süüdistuskõne, речь прокурора prokuröri kõne, держать речь kõnet pidama, произнести приветственную речь tervituskõnega esinema, tervituskõnet pidama, выступить с речью kõnega esinema, üles astuma, о чём идёт речь millest on jutt, millega on tegu, не о том речь mitte sellest pole jutt, завести речь с кем kellega juttu sobitama, не может быть и речи о чём mis ei tule kõne allagi;
‣ (без мн. ч.) keel; стихотворная речь luulekeel, художественная речь ilukirjanduskeel, живая народная речь elav rahvakeel, учебник родной речи emakeele lugemik
толкать 169a Г несов. → сов. толкнуть кого-что, во что, чем lükkama, tõukama (ka sport; ka ülek.), müksima, tonksima, tonkima, togima; ülek. peale käima, tungivalt nõudma, tagant sundima; толкать дверь ust lükkama, толкать тачку käru lükkama, толкать соседа локтем naabrit küünarnukiga tonksima ~ müksima, толкать в бок ribide vahele tonksima ~ müksima, толкать друг друга teineteist ~ üksteist tonksima ~ müksima, толкать в грудь rindu togima, толкать в пропасть kuristikku tõukama (ka ülek.), толкать на ложный путь väärale teele tõukama, толкать на преступление kuriteole tõukama, толкать ядро kuuli tõukama, толкать штангу tõstekangi tõukama, толкать с ковра matilt välja lükkama (maadluses), толкать вперёд (1) ettepoole lükkama ~ tõukama, (2) tagant tõukama ~ sundima, ergutama, толкать речь kõnek. iroon. kõnega üles astuma
трибуна 51 С ж. неод. kõnetool, kõnepult; tribüün (kõrgem koht pealtvaatajaile; koht publikule ja ajakirjanikele parlamendis, koosolekul jms; ülek. avaldamiskoht, esinemiskoht); докладчик вышел на трибуну esineja asus ~ tuli kõnetooli ~ kõnepulti, произнести речь с трибуны tribüünil kõnelema ~ kõnega üles astuma, трибуны стадиона staadionitribüünid
